Mäletate inglise keele tundi keskkoolis, kui pidite õppima, millal kasutada sõna 'nemad' ja millal 'tema'? Näiteks „Igaüks armastab oma ema”, kui grammatiliselt õige peaks olema: „Igaüks armastab oma ema”. Mina isiklikult olen alati arvanud, et sellised reeglid panevad inimesi grammatikat vihkama. Kuid aegunud reegel välistab ka mittebinaarsed ja väljaspool binaarseid isikuid. Selle parandamiseks, Washington Post ja isegi Merriam Webster aktsepteerib sõna „nemad” ainsuse asesõnana. Ka meie, iPhone Life, teeme seda ja tahtsime teid muudatusest teavitada.
Esiteks kiire ajalootund, et selgitada, kuidas me jõudsime punktini, kus „nad” ainsuse asesõnana pole õige. Selgub, et see oli inglise keele üsna hiline arendus. Alles 18. sajandi lõpus muutus nende, nende või nende ainsuse kasutamine halvaks grammatikaks. Kui muudatus 19. sajandil vastu võeti, polnud isegi õige kasutada sõna „tema”, vaid lihtsalt „tema”. Muidugi välistas see räige seksism naised täielikult ja lõpuks läksime üle kõikehõlmavama 'tema' vastu. või teda.'
Siiski on oluline mõista, keda te kaasate, kui kasutatakse sõna „tema”. See viitab ainult neile, kes identifitseerivad end binaarses soos nagu mees või naine. Kuid spekter on sellest dihhotoomiast tunduvalt laiem ja nüüd tuleme tagasi selle juurde, kuidas see algselt tehti, kui Shakespeare'i näidendeid kirjutati.
Igaüks väärib oma tarbitavas meedias esindatust. 'Nad' kui ainsuse asesõna aktsepteeritakse suures osas tema ja tema asendajana kõnes ja viidates kellelegi, kes ei identifitseeri end ei mehe ega naisena. Grammatikal on mõtet seda kultuurilist nihet ära tunda ainult siis, kui nõustub ka ainsuse asesõnaga „nemad”.
Seega, kui näete tulevastes iPhone Life'i postitustes sõna „nemad” ainsuse asesõnana, pole me viga teinud. Me lihtsalt jõuame ajale järele. „Tema või tema ebamugava juhtumi” kohta lisateabe saamiseks vaadake allolevat videot.
Parima pildi krediit: Rawpixel.com / Shutterstock.com